Vilistlaste ettevõtlusuuring

Vilistlasuuring rõhutab ettevõtlusõppe vajalikkust õppekavades

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu (edaspidi programm Edu ja Tegu ) raames valminud kolme kõrgkooli vilistlaste uuring õppekavadele, kus vajadus ettevõtluspädevuse (ettevõtlusteadmised, oskused ja hoiakud) arendamise järele on suurem ning selgus, et ettevõtlusõpe ei puuduta kaugeltki ainult majanduserialasid, vaid hoopis loominguliste erialade lõpetajad seovad end sageli kooli lõppedes ettevõtlusmaailmaga.

2016. aastal programmi Edu ja Tegu raames läbi viidud Eesti Maaülikooli (EMÜ), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK Mainor) vilistlaste uuringu eesmärk oli uurida vilistlaste ettevõtlustegevust ja saada tagasisidet kõrgkoolis omandatud ettevõtluspädevuse arendamise võimaluste kohta. Kõrgkoolidele on see info vajalik senise ettevõtlusõppe analüüsiks ja edasiarenduseks., Uuringus kogutud teavet kasutatakse programmi käigus väljatöötamisel olevate õppemoodulite sisu planeerimiseks, aga ka õppejõudude täienduskoolituseks. Uuringus väljatöötatud küsimustikku on võimalik kasutada teistel kõrgkoolidel, samuti võib nii mõnigi tulemus olla laiendatav teistele kõrgkoolidele. Internetipõhisele küsitlusele vastas 1682 vilistlast, neist EMÜ-st 1457 inimest, EKAst ja EEK Mainorist oli vastanute arv vastavalt 114 ja 111.

Ettevõtjaks loetakse uuringus FIEt, äriühingu või MTÜ asutajat või juhatuse liiget. Ettevõtjaid oli kõikide vastajate hulgas ligi 38 protsenti, nendest kolmandik tegutses uuringu läbiviimise hetkel ettevõtjana ja alla kümnendiku oli selleks ajaks ettevõtlustegevuse lõpetanud. Viimasel kümnel aastal kõrgkooli lõpetanud vastajatest veerand tegutses uuringuküsitlusele vastamise ajal ettevõtjana, aga erinevused kõrgkoolide kaupa on suured. EKA vastanud eristuvad teiste kõrgkoolide vastanutest just suure ettevõtjana tegutsejate ja kõige väiksema palgatöötajate osakaalu poolest, samas kui EMÜ ja EEK Mainori viimase kümne aasta lõpetanutest vastajate hulgas oli ettevõtjaid kummaski alla veerandi. Õppekavagrupiti oligi ettevõtjate osakaal suurim kunstide õppekavade lõpetanute hulgas, sellele järgnesid ärinduse ja halduse, arhitektuuri ja ehituse, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppekavade lõpetanud. Madalaim oli ettevõtjate osakaal bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupi vilistlaste hulgas.

„Sügisel vilistlasuuringu tulemuste tutvustamisel EMÜ õppekavajuhtidele oli meie üks peamine sõnum, et ettevõtlusõpe ei puuduta ainult majanduserialasid, vaid suurim vajadus ettevõtlusõppe järele on just mittemajanduserialadel ja selle aktuaalsus tuleneb reaalsest elust. Veerand meie lõpetajatest hakkab kümnendi jooksul ettevõtjaks ja mida aeg edasi, seda suurem on ettevõtjate osakaal. Enne 2005. aastat lõpetanud vilistlaste hulgas oli praegu ettevõtjana tegutsejate osakaal 40 protsenti ja lisaks nendele veel 10 protsenti vastajaid oli praeguseks ettevõtlustegevuse lõpetanud. EMÜ andmetes on näha, et ettevõtlusaineid läbinute hulgas on ka ettevõtjate osakaal suurem. Ettevõtlusõppe roll on julgustada üliõpilasi oma ideid realiseerima ning samas anda neile teadmised ja oskused, mille baasil nad saavad oma ettevõtted üles ehitada,“ rõhutab Jüri Lehtsaar, programmi Edu ja Tegu koordinaator EMÜs. Samuti näeme nendest tulemustest, et kui üliõpilane ei näe end kohe ettevõtjana, siis kümnendi jooksul võib see muutuda ja kui on olemas vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, siis on tal kergem alustada.

Ettevõtlusainete läbimine kõrgkooliti ja õppekavati on olnud väga erinev. Küsitlusele vastanud EEK Mainori lõpetajatest, samuti EMÜ ärinduse ja halduse õppekavade viimase kümne aasta lõpetajatest nimetasid sisuliselt kõik vastajad ettevõtlusainete läbimist. Kõrgkoolis olid ettevõtlusaineid läbinud põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse, samuti tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehituse erialade vastajatest enam kui pooled, bio- ja keskkonnateaduste ja veterinaaria puhul alla poole vilistlastest. Uuringus osalenud kunsti õppekavagrupi lõpetanutest − kõik EKAst − oli ettevõtlusaineid läbinuid kõige vähem. Nende hinnangud õpingute jooksul omandatud ettevõtluspädevusele ja ettevõtlusega seotud teemade piisavusele olid teistega võrreldes keskmiselt oluliselt madalamad. Ettevõtlusõppe läbinute väike osakaal, aga samas teistest oluliselt suurem ettevõtjana tegutsejate protsent näitab suurt vajadust ettevõtlusõppe järele EKA õppekavades.
Rahulolu oma erialateadmistega hindasid vilistlased suhteliselt kõrgelt. Ettevõtlusaineid läbinud vastajate rahulolu ettevõtlusteadmistega oli väiksem. Hinnangud erinesid oluliselt õppekavagrupiti – kõrgeim oli rahulolu ärinduse ja halduse puhul, madalaim veterinaaria, arhitektuuri ja ehituse ning bio- ja keskkonnateaduste puhul.

Millist ettevõtluspädevust vajab ettevõtlik noor?

Finantsalased teadmised, ettevõtlusalased teadmised ja juhtimisoskused said EMÜ ja EKA lõpetajatelt keskmiselt kõige madalamaid hinnanguid küsimuses, kuidas õpingud aitasid kaasa ettevõtlusega seotud teadmiste ja oskuste omandamisele. Vilistlaste hinnangul aitasid kõrgkooliõpingud kõige enam kaasa teadmisele ja oskusele, kuidas oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. EEK Mainori ja EMÜ vilistlased hindasid muudest pädevustest kõrgemalt ka meeskonnatööoskuse ja planeerimisoskuse teket. EEK Mainori vastajad hindasid lisaks veel suhtlusoskuste, ettevõtlusalaste teadmiste; EMÜ vastajad suulise ja kirjaliku väljendusoskuse ja iseseisvuse teket õpingute käigus. EKA lõpetajad eristusid ootuspäraselt just andes kõrgeimaid hinnanguid loovusele, aga rõhutasid samuti, et õpingud aitasid kõige rohkem kaasa veel kriitilise mõtlemise, enda oskuste kriitilise hindamise ning uute ideede ja lahenduste väljatöötamise oskuste tekkele. EEK Mainori puhul said teistest küsimuses loetletud pädevustest keskmiselt mõnevõrra madalama hinnangu just loovus, uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kuid lisaks ka kontaktvõrgustike loomine, IKT oskused, riskijulgus. Ettevõtlusaineid läbinud vastajad hindasid ootuspäraselt kõrgemalt ettevõtlusega seotud pädevuste omandamist kõrgkoolis. Kõige suuremad olidki vahed hinnangutes, kas õpingud aitasid kaasa ettevõtlusalaste ja finantsalaste teadmiste tekkele, kuid ka juhtimisoskuse, IKT kasutusoskuse ja enesekindluse kujunemisele.

EEK Mainor on ettevõtlusharidust pakkuv erakõrgkool ja seega oli ka ootuspärane, et võrreldes teiste uuringus osalenud koolidega oli nende küsitlusele vastanud vilistlaste rahulolu ettevõtlusõppega ning hinnangud ettevõtlusega seotud pädevustele keskmiselt kõrgemad teiste kõrgkoolide vilistlaste hinnangutest. Küsimuses, millistest teadmistest ja oskustest on jäänud vastajatel tööalases ja ettevõtlustegevuses vajaka, tõid EEK Mainori ja EMÜ vastajad enim välja ettevõtte riskide hindamise ja ettevõtte juhtimisega seotud oskusi. EEK Mainori puhul nimetati keskmiselt enam vajakajäämisi ka tootmistehnoloogiate ja tootmisprotsesside juhtimise ning tootearenduse teemades. EMÜs jäi vajaka lisaks veel äriõiguse ja lepingute sõlmimise; ettevõtte loomise ja käivitamise oskusi. EKA küsitlusele vastanud lõpetanute hinnangutes nähti suuremat vajadust maksude; ettevõtte finantsjuhtimise, tulude ja kulude planeerimise; raamatupidamise; äriõiguse ja lepingute sõlmimise; turunduse alaste teadmiste ja oskuste järele. Ettevõtlusaineid läbinud vastajate hinnangutes oli loogiliselt puudujääk nendes teadmiste ja oskuste valdkondades väiksem. Ettevõtlusaineid mitteläbinud vastajad hindasid kõige suuremaks oma puudujääke äriõiguse ja lepingute sõlmimise, ettevõtte finantsjuhtimise, tulude ja kulude planeerimise, ettevõtte loomise ja käivitamise, maksude ja ettevõtte juhtimise valdkondades.

Uuringut kokku võttes toob Jüri Lehtsaar välja: „Uuringus osalenud kõrgkoolide ja erialade kaupa on senine ettevõtlusõpe, vilistlaste ettevõtlustegevus ja vajadused väga erinevad. Igal kõrgkoolil on oma tugevused ja oma kitsaskohad. Kui EEK Mainori ja EKA puhul on tegemist väikse arvu erialadega ja spetsialiseerunud kõrgkoolidega, siis EMÜ on nendest oluliselt suurem ning ülikooli õppekavades on suured erinevused ettevõtlusõppe mahus. EMÜ vilistlastest tegutseb aga suur osa ettevõtjana sekundaarsektoris ehk töötlev tööstuse, energeetika-, gaasi- ja veevarustuse ja ehituse alal ning primaarsektoris ehk põllu- ja metsamajanduse, jahinduse-kalanduse või maavarade kaevandamise alal. Nende tegevusliikide eripärasid on ettevõtlusõppe kujundamisel tarvis arvestada. EKAt iseloomustab suur ettevõtjate osakaal küsitlusele vastanud vilistlaste hulgas, kellest valdav osa tegutseb ainult paaris väga spetsiifilises tegevusvaldkonnas. See tähendab, et tulenevalt eriala eripäradest on vajadused nii ettevõtlusõppe mahu, ülesehituse kui ka käsitletavate teemade suhtes üsna erinevad. Ettevõtlusõppe programm ongi oluline võimalus arendada mooduleid, mis lisaks ettevõtlusalase üldpädevuse andmisele pakuksid üliõpilastele teadmisi ja oskusi, mis vastavad konkreetse kõrgkooli ja eriala vajadustele.“

 

Tutvu uuringuga “Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor vilistlaste ettevõtlusuuring” siin: Vilistlasuuring

 

Anne Põder

Eesti Maaülikool