Enesehindamine ettevõtlusõppes

Enesehindamine aitab õppe eesmärke seada ja sobivaimat metoodikat valida

Uuringu “Enesehindamise mudelites ettevõtlikkuse osa väljatöötamine ja rakendamine” tulemusena kujundati välja ettevõtluspädevuse (sh ettevõtlikkuse) enesekohase hindamise üldine raamistik valitud sihtrühmade kaupa (õppija, õpetaja/õppejõud; kool/kõrgkool). Uuringu peamiseks väljundiks on enesehindamise mudelid (sh mõõdikud/küsimustikud) indiviidi (õppija, õpetaja/õppejõud) ettevõtluspädevuse ja selle alapädevuste hindamiseks ja organisatsiooni (kool/kõrgkool) ettevõtlikkuse (ettevõtliku ökosüsteemi) hindamiseks. Täiendava väljundina alustati õppija lühiküsimustiku väljatöötamist ja testimist ettevõtluspädevuse kui terviku kiireks enesehindamiseks, mille arendamist jätkatakse 2019-2020.

Õppija ettevõtluspädevuse enesehindamise tulemused haridustasemete ja -liikide kaupa kinnitasid seda, et õppija eelnev taust on oluline mõjutegur ettevõtluspädevuse kujunemisel ning seetõttu ei saa eraldi välja tuua ka nn üldisi keskmisi haridustasemete ja -liikide vaheliste erinevuste näol, sest tõenäoliselt on suuremad just individuaalsed erinevused gruppide sees. See võimaldab aga öelda, et kõikidel käsitletud haridusastmetel ja -liikides tuleks kõigepealt uurida, mis tasemel õppijad vaadeldavate tegurite poolest on ning vastavalt sellele teha otsus, millistele teguritele õppes rohkem tähelepanu pöörata. Siin tuleb rõhutada ka seda, et haridustasemeti ja -liigiti on ka õppijate rühmad üsna heterogeensed (nt vanus, kogemused jm), mistõttu igal konkreetsel juhul aitab enesehindamise küsimustiku rakendamine õppes eelkõige kindlaks teha sihtrühma taseme alapädevustes. Sellele toetudes saab õpetaja või õppejõud täpsustada õppeprogrammi ning toetada õppijate poolt madalamaks hinnatud alapädevusi.
Analüüsi tulemused näitavad vajadust toetada autonoomsemaid motivatsioonitüüpe kõigil haridustasemetel, samuti pöörata tähelepanu oskusele märgata enda emotsioone ning neid tulemuslikult reguleerida. Oluline on kõikidel haridustasemetel ja -liikides pöörata tähelepanu väärtust loova mõtlemise alapädevustele (nt loovus, probleemilahendus- ja planeerimisoskus) ning märgata õppijate erisuguseid tendentse ning nende individuaalset arengut, et toetada õppija ettevõtlikkust parimal võimalikul moel. Sotsiaalsete olukordade lahendamise oskuste arengu toetamiseks on tähtis kasutada õppijaid kaasavaid õppemeetodeid ja meeskonnatööd.

Kokkuvõttes, üldine keskmine hinnangute tase näitab ettevõtlusõppe arendamise vajadust kõigil haridustasemetel ja -liikides. Ja ka seda, et nii ettevõtlusõppes kui ka teistes üld- ja erialaõppe programmides tuleb aine põhiteema kõrval pöörata tähelepanu ettevõtlikkust toetavate alapädevuste arengule, mis omakorda mõjutavad nii ettevõtluse kui eriala (äriideede elluviimise valdkonna alapädevuste) arengut ettevõtlusõppes kui ka teiste üld- ja erialaste pädevuste paremat arengut.

Tutvu enesehindamise uuringu tulemuste lühikokkuvõttega: Enesehindamise mudelite ettevõtlikkuse osa kokkuvõte_üld-kutse-kõrghariduses 2016-2018

Tutvu uuringu pika raportiga Enesehindamise mudelite ettevõtlikkuse osa väljatöötamine

Tutvu ettevõtlusõppe tulemuslikkuse uuringu kokkuvõttega

Uuringu põhilised läbiviijad ja aruande autorid: Grete Arro (TLÜ); Kristi Goldberg (IVEK); Lauri Jalonen (IVEK); Elina Malleus (TLÜ); Marianne Kallaste (TalTech); Kaja Mädamürk (TalTech); Anne Põder (EMÜ); Airi Noppel (TalTech); Martin Toding (TalTech); Urve Venesaar (TalTech).