Koolide koostöö ettevõtjatega on kättevõtmise asi

Meenutusi 29. novembril toimunud koolide ja ettevõtete koostööseminarist, mille peamine eesmärk oli soodustada koolide ja ettevõtjate koostööd, et muuta õppetöö koolides põnevaks ja eluliseks. Päeva jooksul sai kuulda inspireerivaid kogemuslugusid hästi toimivatest koostöödest ning üheskoos jõuti mitmete uute ideedeni, kuidas seda saavutada.
Oma kogemusest rääkisid Meremäe Kool, Rakvere Põhikool, ettevõtja Kuldar Leis ja kompetentsikeskus TSENTER.

Meremäe kooli ja Rikka Ivvani Talu koostöös sündinud „Taluõppe päevad”

Sigre Andreson, Meremäe kool

Sigre Andresonil, Setomaal asuva Rikka Ivvani talu perenaisel ja Meremäe kooli õpetajal tekkis mõte läheneda õppetööle praktilisest ja elusisest vaatenurgast siis, kui ta kodus oldud aja järel taas Meremäe kooli käsitöö ja kodunduse õpetajana tööle asus. Ettevõtliku kooliga liitumisest tekkinud soov proovida õppeainete lõimimist otsustati kooli õpetajate koostöös teoks teha. Rikka Ivvani kohalikku kultuuri, traditsioone ja looduslähedust väärtustavas talus lõimiti põnevalt ja käsi talutöödele külge lüües kodunduse ning eesti keele tunnid. Sedasorti klassiruumist väljaspool õppimine ja loomadega tegelemine meeldis lastele nii väga, et taluõppe päevadest on saanud traditsioon, mida korraldatakse ka teistele koolidele ning leitakse võimalus lõimida erinevaid õppeained ning kohalikku eluolu.

Kaupluse Sõbralt Sõbrale ja Rakvere Põhikooli koostöö kogemuslugu
Evelin Rikma, Rakvere Põhikool ja Meelis Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale

Rakvere Põhikooli ja kaupluse Sõbralt Sõbrale koostöö algas õpetajate endi initsiatiivist veeta õpetajate päev vabatahtlikuna taaskasutuskaupluses. Sinna ei mindud muidugi niisama uudistama, vaid pandi käed külge ka väljapaneku kujundamisel. Üheksandate klasside ühiskonnaõpetuse tunnis oli parasjagu teemaks sotsiaalne ettevõtlus, seetõttu otsustati tuua õppurid klassiruumist välja ja näidata neile sotsiaalse ettevõtluse praktilist poolt. Mõeldud ‒ tehtud! Poe esindaja tegi sotsiaalse ettevõtluse toimimise õpilastele väga kenasti selgeks ja lisaks ühiskonnaõpetuse teemadele said õpilased ka kunstiõpetuse õpetajalt praktilise ülesande kujundada müügisaali väljapanek. Sellisest lõimitud kunsti- ja ühiskonnaõpetuse tunnist kasvas aga välja hoopis laiem koostöö – nimelt otsustasid lapsed hakata sisustama teiste laste koolivaheaegu poodi toodud puslede kokkupanemise võistlusega. Järgmisel koolivaheajal korraldasid lapsed juba omal initsiatiivil poolikute puslede tükkidest meisterdamise töötuba, kingitusi koguti ka heategevusliku projekti „Täht Idataevas” abivajajatele. Evelin Rikma sõnul õppis kool tänu koostööle poega Sõbralt Sõbrale nägema väljaspool kooli võimalusi, kuidas huvitaval ja efektiivsel moel kinnistada laste teadmisi ning arendada loovust ja ettevõtlikkust ning lõimida väga erinevaid õppeaineid.
Ka Sõbralt Sõbrale esindajate Meelis Kibuspuu ja Janek Puusepa sõnul võitsid koostööst saadud emotsiooni poolest kõik osapooled. Meelise ja Janeki sõnum oli selge: kui ettevõte tahab levitada oma sõnumit ja mõtteviisi, milleks antud juhul oli taas- ja uuskasutus, tuleb tekitada noortega ühtne keskkond, tuua noored osaks oma organisatsiooni DNAst. Aga lihtne reaktsioon tuleb asendada ahhaa-elamusega ning kuulata rohkem laste ideid, mis kliendi tagasisidena on ettevõtjale olulised. Ja kuigi iga kolme kuu tagant on Sõbralt Sõbrale Rakvere kauplus paras segasummasuvila, on poekett hea meelega avatud sarnaseks koostööks ka teistes linnades. Võtke aga julgelt ühendust!

Ettevõtlusõppest ning koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest ‒ ettevõtja vaatenurk
Kuldar Leis, ettevõtja, ettevõtluskonsultant, ettevõtlusmentor

Ettevõtja ja ettevõtluskonsultant Kuldar Leis rääkis oma kogemustest noortega, mida tal hulga noortemeeskondade mentorluse ja võistluste žüriiliikmena on kogunenud omajagu. Leis rõhutas sajakonnale osalejale, et ettevõtlusõppe edendajad – nii asutused kui ka õpetajad ‒ kujundavad Eestis suuresti nende noorte näo, kes hakkavad viie või kümne aasta pärast meie riigi elu suunama. Ettevõtlusõppest sõltub palju see, kas praegused õppurid viivad tulevikus meie elu edasi või mitte. Oluline on lasta noortel praktiseerida ja tegutseda, et nad saaksid võimalikult varakult kätte teadmised ja kogemused kõigest mittetoimivast. Sellisel juhul oskab noor ka paremini mõista, mida tal on vaja õppida. Küll aga mainis Leis, et noortel tuleb lasta põruda nii, et nad sellest õpiksid ja heitumise asemel veelgi agaramalt edasi toimetaksid. Nii arendavad nad aastate pärast ka meie elu edasi.
Kuldar Leis soovitas koolidel koostöökontaktide leidmiseks pöörduda julgemalt ettevõtjate ning kohalike maakondlike arenduskeskuste poole. Ta julgustas mitte andma alla juhul, kui esimesele kirjale vastust ei tule, sest ettevõtjatel võibki kiire elutempo juures mõni kiri kahe silma vahele või kogemata vastamata jääda. Eriti vastutulelikuks peab Leis kodukandist mujale suundunud ettevõtjaid, kes tavaliselt hea meelega oma kodukandi heaks panustavad. Kogenud ettevõtjana rõhutas Leis veel, et oma lubadustest tuleb kindlasti kinni pidada. Näiteks kui ettevõtja võtab juba aja, et valmistuda esinemiseks, siis tasuks esinemise mõju suurendada sellega, et lasta tal rääkida mitmele klassile. Ettevõtjaid motiveerib noortega tegelema see mis teisigi – töötades noortega püsid ka ise noor.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja ettevõtete koostöös sündinud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER
Mart Nilson, TSENTER

Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskusel on mitmeid koostööpartnereid. Kompetentsikeskuse idee sündis kutsekooli, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Nii juba tegutsevatel ettevõtetel kui ka koolide õpilasfirmadel ja iduettevõtetel (start-up-ettevõtetel) aidatakse realiseerida tooteideid – olgu selleks puidust päikeseprillid või mööbel. Huvilistel on võimalik kasutada nii kompetentsikeskuse hästivarustatud tehnikaparki kui ka keskuses tegutsevate ekspertide teadmisi. Mart Nilson rõhutas, et ettevõtteid huvitab alati kvalifitseeritud tööjõud ning seetõttu suudavad nutikad ettevõtjad pakkuda õpilastele lahendamiseks ülesandeid oma asutuste igapäevatöös või koguda ideid hoopis tegevuse edasiarendamiseks. Selleks on ettevõtjatel mõistlik pakkuda õppuritele ka praktikabaasi. Tuleb leida üles kõige parem koostöökoht mõlemale osapoolele.

Grupitööd tõid uusi ideid

Seminaril osalejad arutasid uusi ideid kaheksas grupis. Osalejad tõdesid üksmeelselt, et grupitöödes erineva taustaga osalejate vahel tekkinud hea sünergia kannustab koostööd tegema ka pärast seminari ning selleks vahetati kontakte ja mõeldi kontaktivahetuse keskkondadele laiemalt. Kõik grupid tõid välja, et oluline on leida koht või võimalus, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteist leida või teineteisega kontakti saada.
Üks idee oli luua internetikeskkond, kuhu ettevõtjad saadav lisada info, mida nad õpilastele pakkuda saaksid. See on koolidele hea võimalus leida just neile sobiv koostöövorm ja ka kontakt, kellega ühendust võtta.
Üks grupp oli niivõrd aktiivne, et juba grupitöö ajal loodi Facebooki-grupp „Ettevõtlik tund igasse kooli”, kus saaks infot ja kontakte jagada. Grupiga oodatakse liituma kõiki, kes vähegi arvavad ja tahavad sellisel moel kontakti hoida ja leida uusi võimalusi koolide ja ettevõtete koostöö arendamiseks.
Ideid oli veelgi – inspiratsioonikohvik, kus saavad kokku ettevõtjad ja õpilased, et leida üheskoos probleemidele lahendusi; karjäärilaager, kus noored peaksid toime tulema ilma nutivahenditeta; vanemad õpilased jagavad oma kogemusi ettevõtte külastustest noorematele; ettevõtjate kaasamine koolide hoolekogudesse; õpetajad ettevõtetesse praktikale; algatus Võtame Ette, mis sarnaneks Teeme Ära algatusele, kuid keskenduks ettevõtlikkusele.
Meil on hea meel tõdeda, et seminarilt koorus välja mitmeid koostöövorme ning palju uusi ja põnevaid ideid, mis kõik aitaksid kaasa noorte ettevõtlikkuse arendamisele. Nüüd jääb vaid loota, et need ideed ka ellu jõuaksid!