Ettevõtted ja koolid jagasid parimaid ühise koostöö praktikaid

On teada tuntud tõde, et praktiliste ja elulähedaste teadmiste ning oskuste omandamiseks on kõige parem õppida neid praktikutelt endilt. Ligi 50 huvilist hariduse ja ettevõtluse valdkonnast kogunesid 1. juunil Tartusse Dorpat konverentsikeskusse just seda tegema. Tartus toimus seminar, kus otsiti vastust küsimusele, kuidas arendada koostööd ettevõtete ja koolide vahel, nii et see tooks kasu mõlemale osapoolele ja annaks meie noortele parima ettevalmistuse tulevikuks. Üheskoos mõeldi välja uusi ideid, kuidas ettevõtted ja koolid saaksid paremini koostööd arendada. Põnevaid ideid kogunes mitu ja inspiratsiooni tulevikuks kuhjaga.

Seminaril tutvustasid oma seniseid kogemusi ettevõtete ja koolide koostööst mitmed koolide, noortekeskuse ja ettevõtete esindajad. See andis osalejatele indu ise uusi ideid välja töötada ja julgust ise noorte ettevõtlikkuse arendamiseks aktiivsed olla.

Antslas saadakse ettevõtlikuks läbi mängu

Antsla Gümnaasium on aktiivne ettevõtlusõppe läbiviija. Seda lõimitakse nii matemaatika-, kunsti- kui tööõpetusetunniga ning tulemuseks on sisukam teadmistepagas nii õppeainetest kui õpilaste parem oskus seostada neid nö päriseluga.
Aktiivset koostööd tehakse kohaliku suurima tööandjaga Antsla Innoga. Õpilased käivad ettevõttes tutvumas, kuidas ettevõte toimib, mida seal tehakse ning saavad muuhulgas teada näiteks seda, miks ei ole praagi tootmine hea. Kooli esindaja käib ka koolis ettevõttest ja ettevõtlusest rääkimas ning õpilased saavad võimaluse osaleda ettevõttes toimuvates töötubades, näiteks tööõpetuse tunni raames.
Koolis on üles seatud Ettevõtlusküla õppemängud. Selle asemele, et klasside kaupa Tartusse Ettevõtluskülla sõita, otsustati oma kooli ruumidesse ise ettevõtlustänav üles seada. Väga populaarseks on kujunenud ettevõtlusmängud „Ettevõtlik pere“ ja „Ettevõtlik kogukond“. Kusjuures mängude eestvedajateks on Antsla kooli õpilased ise.

Rõuge kogukonna ettevõtlusesse kaasatakse ka noori

Rõuge Avatud Noortekeskus seisab hea selle eest, et kohalikud valla noored oleksid eneseteadlikud ja aktiivsed, valla koolid soovivad, et noored oleksid õppimisest huvitatud, kogukond soovib, et elu piirkonnas oleks järjepidev ning ettevõtjaid huvitab nii isiklik äriedu, aga ka piirkonna ettevõtluse järjepidev areng. Kõige selle saavutamiseks on jõud ühendatud ning noori kaasatakse mitmetesse projektidesse. Seeläbi näidatakse noortele, millised võimalusi pakub kohalik ettevõtlusmaastik ja kuidas nad ise sellesse panustada saaksid.
Kõige olulisem on nende tegevuste puhul koostöö. See tähendab aegajalt ka seda, et koolid ja ettevõtted peavad n.-ö. müürid lõhkuma. Lõppeesmärk võiks olla see, et noortel on ka kohalikus maapiirkonnas mitmeid väljundeid enda teostamiseks. Samuti pannakse neid mõtlema sellele, et võimalus on olla ka iseendale tööandjaks. Kui noor läheb õppima näiteks õpetajaks, siis kuidas ta saaks selle hiljem ettevõtluseks pöörata (näiteks pakkuda kogukonnas koolitusi).

Kuuste kool ja Marjamaa talu lõhuvad müüte

Maapiirkondades on kaks müüti: maal pole töökohti ning maal pole töötajaid. Mõnes mõttes vastuolulised väited, kuid mõlemad peavad paika. Olukorra lahendamiseks ühendasid Kuuste kool ja Marjamaa talu jõud ning töötasid välja projekti noorte ettevõtlikkuse arendamiseks. Eesmärgiks oli viia läbi praktilised ettevõtlusõppe tunnid kohalikus ettevõttes, Marjamaa talus. Üheskoos arutati, millised on kooli vajadused ja ettevõte võimalused panustamiseks. Lõpuks jõuti lahenduseni, mis toob kasu kõigile.
Noored said kogeda, kuidas toimivad ettevõtte tegutsemiseks vajalikud protsessid, millised on toorained ja nende kasulikkus, aga ka inimestega suhtlemise olulisust. Ettevõte sai omakorda aga noortelt sisendit selle kohta, kuidas nemad midagi teistmoodi teeks, kuid ka ideid oma ettevõtte ja toodete reklaamimiseks.

Kuidas saada kaamel telki ehk ettevõtja kooli? 

Ettevõtja Martin Bristol rääkis seminaril sellest, kuidas tekitada koostööd sulle huvipakkuva osapoolega. Ta rääkis loo sellest, kuidas ta sai sisuliselt tasuta osaleda oma valdkonna suurimal rahvusvahelisel messil ja seda veel messikeskuse ühel parimatest asukohtadest. Kõik oli vaid pealehakkamise küsimus. Võti on selles, et koostööpakkumist tehes tuleb mõelda, mis on see „miks?“, mis paneks teise osapoole sinu vastu huvi tundma. Keskenduda tuleb sellele, millega Sa saad tegeleda ja ära tuleb unustada see, millega Sa tegeleda ei saa. Samasugust taktikat on mõistlik kasutada ka koolide ja ettevõtete koostöö arendamiseks ja uute lahenduste välja töötamiseks.

Uued ideed ettevõtete ja koolide koostööks

Seminari lõpetuseks töötati üheskoos grupitöödena välja uusi ideid, läbi mille koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla nõnda, et läbi koostöö kasvaks ka noorte ettevõtlikkus. Nii mõnigi osaleja tõi välja, et pelgalt meelelahutuslik ekskursioon ettevõttesse ei tööta, kui eesmärgiks on noortes arendada ettevõtlikkust. Vaja on noori ka praktiliselt kaasata, panna neid mõtlema erinevate ettevõttes toimivate protsesside peale ning ka sellele, milliseid oskusi ja teadmisi selles vaja läheb.

Üks põnevamaid väljakäidud ideid oli aga see, et ettevõtted võiksid kaasata noori audiovisuaalsete lahenduste tegemisse. Teatavasti on tänapäeva noored üha rohkem „kodus“ kõikvõimalike IT-lahendustega. Miks mitte kaasata noori mõne tunni praktilise osana just neid oskusi ära kasutama. Seda võib teha nii toote kui teenuse reklaami, aga miks mitte ka tööandja brändigu, teenusedisaini vms seoses.
Õpilane saaks sellise lahenduse kaudu teadlikkumaks ettevõtte tegevustest ja protsessidest ning praktiline õpe oleks neile kindlasti motiveeriv tegevus. Ettevõtte jaoks oleks tegemist põneva protsessiga ning saab lõppkokkuvõttes positiivset reklaami.

Sarnane koostööseminar on korraldajatel plaanis ka uuel poolaastal. Täpse aja ja koha teada saamiseks hoia silm peal veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee või liitu Facebook.com/ettevotlusope jälgijatega.

Ettevõtete ja koolide koostööseminari „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“ korraldasid kaubanduskoja juures tegutsev koostöövõrgustik Ettevõtlikkuse edendamiseks ja ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, mida toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja teadusministeerium.

Rohkem pilte leiad siit