Ettevõtluspädevuse mudel

Ettevõtluspädevus on integreeritud kogum teadmistest, oskustest ning motivatsioonist ja väärtustest, mis on hädavajalik edukaks toimetulekuks ühiskonnas ning seetõttu oluline kõigile kodanikele, mitte ainult ettevõtjatele. Ettevõtluspädevus on rakendatav kõigis valdkondades ning elualadel ja suunatud indiviidi isiklikule arengule, aktiivsele osalemisele ühiskonnas, tööturule sisenemisel palgatöötaja või iseendale tööandjana.

Ettevõtluspädevuse kolm pädevusvaldkonda: 1) enesejuhtimine; 2) sotsiaalsete olukordade lahendamine ning 3) väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine toetavad eelkõige loovate ning ettevõtlike inimeste arengut ühiskonnas, mistõttu on nende alapädevuste arendamine oluline alates varasest east, juba algkoolis. Nende pädevuste arendamine loob aluse edukaks karjääriks ja igapäevaseks toimetulekuks, sh ettevõtlusvaldkonnas tegutsemiseks. Neljas pädevusvaldkond, äriideede elluviimine, sisaldab ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud ettevõtlusega alustamiseks või karjäärivalikul ettevõtliku palgatöötajana. Kõik alapädevused on olulised ja lahutamatud, kuigi iga inimene arendab üksikuid alapädevusi erineval tasemel. Ettevõtluspädevuse arendamisel esitatakse väljakutseid inimese juba juurdunud seisukohtadele, tõekspidamistele ja omaenda praktikale.

Ettevõtluspädevuse mudel

Erinevatel haridustasemetel ja -liikides on rõhuasetused pädevuste arendamisel erinevad. Nt alg- ja põhikoolis on õppe keskmes väärtustloova mõtlemise arendamine ja enesejuhtimisega seonduvate alapädevuste arendamine. Gümnaasiumis, kutse- ja kõrghariduses muutuvad lisaks eelnevale oluliseks ettevõtluskeskkonnas tegutsemisega seonduvad pädevused.

Ettevõtlusõppe sisu

Ettevõtlusõppe sisu määrab see, millised on õppele seatud eesmärgid ning lisaks pädevuste arendamise fookusele on oluline silmas pidada ka eatud eesmärke. Üldjuhul lähtuvad ettevõtlusõppe eesmärgid täpsest defineeringust. Tänapäevases ettevõtlusõppe käsitluses lähtutakse kahest erinevast, ettevõtluse kitsast ja laiast käsitlusest.

Laia käsitluse puhul on esmaseks eesmärgiks ettevõtlike kodanike kujundamine, kes tajuvad ümbritsevat, ning tulevad toime ebakindluse ja kiirete väliskeskkonna muudatustega. Need on autonoomsed, motiveeritud ja eneseteadlikud kodanikud, kes suudavad oma tegevusega väärtust luua, ning tulevikku säästvalt tegutseda. Kitsa käsitluse korral on sihiks ettevõtlusega alustamine ja/või olemasoleva ettevõtte jätkusuutlik kasvatamine. Mõlema käsitluse korral on oluline rakendada aktiivõpet, mis võimaldab õppida läbi kogemise ja ise tegemise sotsiaalses keskkonnas (meeskonnatöö).

Ettevõtlusõppe rakendamisel sobivad õppevormid on:
• Ettevõtluse kitsa käsitluse korral: erinevad ettevõtluskursused, õppekavad ja täienduskoolitused, kus ettevõtlikkuse osa on õppeprotsessi või erinevatesse ainetesse lõimitud. Täienduskoolitused. Õppekavavälised start-up programmid (eelinkubatsioon).
• Ettevõtlusõppe laia käsitluse korral: ettevõtluspädevuse alapädevuste lõimimine aineõppesse. Lisaks saab kaaluda ka erinevaid pädevusi arendavaid aineid, nt meeskonnatöö või loovusega seonduvad ained ja täienduskoolitusi.

Ettevõtlusõppe väärtus ehk kasu

Ettevõtlusõppe rakendamine üldhariduses toetab muuhulgas:

• õppetöös osalemist, parendada käitumist ja õpilaste kaasatust õpitegevustesse
• õpilaste väljalangevuse vähendamist
• majandusest- ja finantsidega ümberkäimisest, ning raha liikumisest arusaama omandamist
• ettevõtluspädevuse arendamist, sh
• loovuse ja probleemilahendusoskuste arendamist, sh mitmete üld- ja läbivate pädevuste arendamist (enesejuhtimine, meeskonnatöö oskused, suhtlemisoskused jne)
• uute eetiliste ja keskkonda säästvate käitumismudelite kujundamist
• teadlikkuse suurendamist võimalikest karjäärivalikutest
• ettevõtete ja kogukonna toimimise mõistmist ning seeläbi õppimise paremat seostamist tööga jm väliskeskkonnaga
• võimaluste äratundmist ja õpetab nägema probleeme õppimisvõimalustena
• üldise akadeemilise võimekuse arendamist
• ettevõtlusega alustamise võimaluste kaalumist, uusettevõtlusesse sisenemist (peamiselt gümnaasiumiastmes)
• ettevõtjate ja ettevõtete rolli ühiskonnas mõistmist

Ettevõtlusõppe rakendamine kutsehariduses toetab muuhulgas lisaks eelpoolnimetatule:
• ideede teostatavuse realistlikku hindamist ja kaalutletud riskide võtmist
• finantsjuhtimise võimekuse suurendamist
• uusettevõtlusega (start-up) alustamist ja äriplaanide koostamist ning ellu viimise võimekust

Ettevõtlusõppe rakendamine kõrghariduses toetab muuhulgas lisaks eelpoolnimetatule:
• võimekust nii ettevõtlusega alustamise kui ettevõtete jätkusuutlikuks toimimise ja kasvatamisega toimetulekut
• ettevõtlusprotsesside mõistmist ja äriplaanide koostamist, ning ärimudelite süsteemset ja innovaatilist arendamist
• teadustulemuste kommertsialiseerimist
• meeskondade ja ettevõtete juhtimise võimekuse suurendamist

Ettevõtlusõppe rakendamine täienduskoolituses ja täiskasvanu õppes toetab muuhulgas:
• võimekust nii ettevõtlusega alustamise kui ettevõtete jätkusuutlikuks toimimise ja kasvatamisega toimetulekut
• ettevõtluspädevuse arendamist
• ettevõtluspedagoogiliste pädevuste arendamist
• enesejuhtimisega seonduvate pädevuste arendamist

 

Loe ka ettevõtluspädevust ja selle arendamise võimalusi tutvustavat artiklit SIIT