Jõgevamaa koolide ühine eesmärk on ettevõtlusõppe arendamine

Jõgevamaal on ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkus kõigi koolide ühine suund. Jõgevamaa koolijuhid kogunesid 9. aprillil Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse saama ülevaadet ettevõtlusõppe rakendamise võimalustest ning kuulama-jagama häid praktikaid.
Jõgevamaa maakondliku arenduskeskuse juhataja Maimu Kelder sõnas seminari avades, et ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse arendamine on kirjas kõigis Jõgeva maakonnas arengukavades. Maimu Kelderi sõnul tuleb noortega tegeleda koolis juba praegu, et nad õpiksid tundma raharinglust ja ettevõtetes töötamise võimalusi, arendaksid ideid, saaksid koolis nii läbikukkumise kui eduelamuse kogemuse, sest 2035 alustavad needsamad noored oma tööd või juhivad juba ettevõtteid.

Jõgeva Ühisgümnaasiumi lõimitud õppeaine KESA
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Maris Orav, Maive Noodla ja Kertu Liebert tutvustasid juba viis õppeaastat gümnaasiumi tasandil toimuvat õppeainet KESA, mis koondab majandus- ja ettevõtlusõpetuse, karjääriõpetuse, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö. Maris Orava sõnul tekkis mõte ainete lõimimiseks olukorrast, kus õpilased ei tahtnud valikainete vahel valida, vaid soovisid mõlemat. Kuna neis tundides käsitleti samu teemasid, kuigi erineva nurga alt, siis mõeldi välja KESA ehk karjääri, ettevõtluse, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö.

Õppe märksõnad on ainetevaheline integratsioon, koostöö õpetajate vahel, spetsialistide kaasamine, koostöö erinevate asutuste ja ettevõtetega ning praktiline väljund. „Tööplaani muudame jooksvalt, õpime ja areneme kõik koos,“ selgitas Maris Orav. KESA maht on 140 tundi, sealhulgas töövarjupäevad ja osalemised üritustel, lisaks ka video CV koolitus. Lisaks toetab õpet klassijuhatajatundide arvelt toimuv välisesinejate loengusari.
Üks näide lõimimisest tööintervjuu simulatsiooni põhjal:
Karjääriõpetus: CV, motivatsioonikirja ja kaaskirja koostamine, kandideerimisdokumendid.
Ettevõtlus: firma loomine, värbamine, töökuulutuse koostamine
Suhtlemispsühholoogia: käitumine ja suhtlemine tööintervjuul, mis tehakse praktikas läbi, kõik saavad olla nii tööandja kui töövõtja rollis ja dokumentatsioon peab olema korras.
Projektitöö – 11. klassis meeskonnatööna, tehakse 10-15 projekti aastas. Toimub Ideede laat gümnaasiumile, mis sisaldab tegevusi ideede genereerimist kuni tiimide parima idee hääletuseni ja siis nende elluviimiseni. Nt turunduse teema puhul antakse õpilastele turundusealased algteadmised ja „mängitakse“ läbi toote teekond ideest müügikohani. Õpilased kasutavad projektitöö tunnis KESA teadmisi. Lisaboonusena saadavad kogemused meeskonnatöös, suhtlemises, ebaõnnestumises, eduelamuses ja asjaajamises.

„Räägin õpilastele suhtlemise olulisusest tööolukorras, kus üleöö võivad rollid muutuda, kellestki võib saada sinu tööandja või koostööpartner. Samuti meeskonnatöö olulisusest näiteks probleemide lahendamisel, kui enda hammas peale ei hakka,“ rääkis Kertu Liebert.
Viimaste aastate parimad elluviidud projektid on väli lauatennise laud, wifi võrgu parandamise seadmed, muusikanädal Põltsamaa valla koolidele koos staaridega.
Mis on KESA mõju? „Õpilased tunnevad ennast KESA järgselt kindlalt, sest ollakse rohkem erineval moel valmistunud tööturule astumiseks. Lapsed kardavad ebaõnnestuda – ja kellele
täiskasvanutestki see meeldiks – seega on turvaline saada esimene kogemus koolist,“ ütles Maive Noodla.
Suurt rõõmu valmistab KESA õpetajatele ka õpilaste silmnähtav ettevõtlikuks muutumine – otsitakse projektidele ise sponsoreid ja esitati ka projekt Kultuurkapitali toetuse saamiseks.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhikooli osas otsitakse hetkel võimalusi KESA sarnaselt ainete lõimimiseks.

Merle Karuks Adavere Põhikooli ettevõtlusõppe projektist ja lõimimisest

Merle Karuks jõudis lõimimiseni Adavere Põhikoolis, kus universaalse õpetaja Hunt Kriimsilmana õpetas sotsiaalaineid, oli karjäärikoordinaator ja ka huvijuht. Lõimimine aitas kõigi rollide ja kohustustega toime tulla. „Sain ka aru, ettevõtliku hoiaku ja oskustega 8. klassis alustada on ilmselgelt hilja. Hakkasin otsima variante ja leidsin „Ettevõtliku kooli“,“ rääkis ta oma teekonnast. Praegu arendab Karuks koolis ettevõtlusõpet ning selleks osaleb Edu ja Tegu ettevõtlusõpetaja meistriklassi koolitusprogrammis. Oktoobris „Ettevõtliku Kooli“ tunnustuse saanud Adavere kooli väga heaks koostööpartneriks on Tartu Ettevõtlusküla. Kõik Ettevõtlusküla õppemängud on Adavere kool omale soetanud, ning vahvate ja eluliste õppemängude juurde on lõimitud hulgaliselt muid toetavaid tegevusi.

Peale aktiivset mängulist tegevust hakkas tekkima koolis ideid, kuidas siduda erinevaid ainetunde ja laste ettevõtlikkust. Projektipäevad näitasid, et ka õpilastele, kelle jaoks on matemaatika üldjuhul igav, muutus kõik järsku põnevaks. Kalkulaatorid olid üle kuumenenud, kui nad said seda õppida läbi ettevõtlusõppe ehk ettevõtte tegemise. „Arvutasime palka ja maksime makse, reaalset raharinglust. See ongi matemaatika ja see on ka elu. Elu koosneb lihtsatest asjadest,“ rääkis Karuks. „Kui keegi kukkus milleski läbi, ütlesin, et väga hea! Mõtle, kui hea, et sa kukkusid läbi just praegu ja said teada, et seda rada kõndides ei jõua oma eesmärgini, tuleb leida parem tee. See õpetab hakkama saama!“
„Järgmise etapina oleme valmis oma laiendatud õppepäevi pakkuma ka teistele Põltsamaa valla koolidele. Õppeaastaks 2019/2020 on planeeritud kuus põnevat projektipäeva I ja II kooliastmele ning selleks on saadud rahastus Edu ja Tegu/ SA Innove avatud taotlusvoorust,“ jagas karuks jätkuplaane, sest järjepidevusel on alati suurem mõju.

Hulgaliselt kogemusi, julgust, enesekindlust ja ettevõtlikust sai Merle koos oma väga hea meeskonnaga juurde, kui viidi läbi projekt Ettevõtlik kodanik“, mis sai rahastuse Noorte ettevõtjate arenguprogrammist. Projekt, kuhu oli kaasatud Põltsamaa valla kolm kooli (Lustivere, Puurmani, Adavere 8.-9. klasside õpilased) koosnes kolmest etapist.
Projekti käigus anti ettevõtlusteadmisi läbi reaalse koostöö ettevõtetega ning praktiliste tegevuste. Alustuseks seati koolis sisse tööturg ehk ettevõtted: meediamaja, tootmisettevõte, pank, meditsiinikeskus, linnavalitsus, ilusalong. Igaüks sai valida endale sobiva töökoha. Järgnesid suhtlemis- ja meeskonnamängud, edasi kaardistasid õpilased erinevaid ameteid oma valitud ettevõttes. Kodukandi töö ja ettevõtlusvõimalustega tutvumiseks pidid õpilased uurima Põltsamaa valla ettevõtteid. Lõpetuseks külastati Ettevõtlusküla, kus tulid hästi välja kohad, mis vajasid üle-rääkimist ja käsitlemist, näiteks dokumenteerimine.
Projekt sai läbi, aga lastel oli hoog nii sees, et nemad oleksid heameelega edasi tegutsenud. Mis oli projekti suurim kasu? „Lastele oli mõju suur, nad said suhelda, kasvatasid julgust ja enesekindlust, leidsid uued sõbrad, said hakkama. Mõni tagasihoidlikum julges rääkida ja avastas endas tugevused,“ selgitas Karuks. Lisaks avanesid ka kolleegid lõimimisealaseks koostööks, sest nähti, kuidas ettevõtlikkus ja praktilised tegevused panevad lapsed õppima.