Ettevõtlusõppe moodulite piloteerimine

Üldharidus- ja kutsekoolides on piloteerimine täies hoos

Põhikooli ja gümnaasiumi ettevõtlusõppe valikainekavasid piloteerivad 2017/2018. õppeaastal kuus üldhariduskooli:

Kambja Põhikool, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Kiviõli I Keskkool, Pääsküla Gümnaasium ja Virtsu Põhikool. 

2017/2018 õppeaastal piloteerivad ettevõtlusõppe mooduleid 14 kutsekooli:

Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ehituskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Kuressaare Ametikool, Rakvere Ametikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kopli Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Majanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Rakenduskõrgkoolidest on kokku lepitud piloteerimine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga.

Valikainekavasid piloteerivad koolid saavad programmist erinevaid koolitusi, kus käsitletakse nii ettevõtlikkuspädevuse olemust, ettevõtluse sisu kui ka ettevõtluse õpetamisega seotud teemasid. Igal piloteerivad koolil on programmi poolt ka konkreetne tugiisik, kes aitab koolil lahendada piloteerimisel tekkivaid küsimusi ja kogub koolilt tagasisidet. Lisaks pakume programmi poolt pilootkoolidele võimalusi omavaheliste kogemuste vahetamiseks ja aruteluks. Piloteerivad koolid annavad ettevõtlusõppe moodulite väljatöötajatele tagasisidet selle kohta, mis toimis ja mis mitte ning miks ei toiminud. Samuti pakuvad õpetajad enda õpetamiskogemusele toetudes välja alternatiivseid tegevusi õpitulemuste saavutamiseks. Peale piloteerimist kogutakse koolidelt tagasisidet, arutatakse tehtud ettepanekud läbi ning saadud tagasiside põhjal tehakse ainekavadesse täiendusi või muudatusi. Koolide vajadusi arvestatakse ka ettevõtlusõppe alaste õppematerjalide väljatöötamisel.
Kõige suurem muudatus võrreldes praegu kehtivate valikainekavadega on tegevuspõhisus, mis tähendab, et valikainekava on üles ehitatud erinevatele ettevõtlusõppega seotud tegevustele, mille kaudu kujundatakse õpilastes teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Selleks, et saaksime öelda, et kool on ettevõtlik, ei piisa siiski vaid üksikute valikainete õpetamisest, tuleks ettevõtlikkuspädevust väärtustada ja kujundada koolis tervikuna, kõikides õppeainetes ja kooli tegevustes üldisemalt.

Koolid on oodatud ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima

Kutsekoolide piloteerimise eestvedaja Edu ja Tegu programmis, ettevõtliku kooli tegevussuuna juhi Katrin Kivisilla sõnul on kutsekoolide üks tähtsamaid eesmärke õpilasi ette valmistada tööturule sisenemiseks ettevõtliku töötajana või ka tööandjana ning seega peaksid kõik kutsekoolid ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet arendama nii, et õppijal oleks võimalus saada praktiline ettevõtlusõppe kogemus. Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu poolt välja töötatud ettevõtlusõppe moodulid koos rakenduskava ja õpiülesannetega annavad kutsekoolidele võimaluse rakendada ettevõtlusõpet kas valikõpingute moodulina või siis lõimituna eriala ainetesse. Kutsekoolid saavad katsetada ettevõtlusõppe õpetamist täiesti uudsel moel ning osaleda läbi piloteerimisprotsessi ettevõtlusõppe arendustegevustes nii õpetajate kui ka kooli tasemel.

Kutsekoolid jagasid oma mõtteid seoses ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse arendamise vajalikkusega tänapäeval programmi Uudiskirjas nr 7, mida saab lugeda SIIT

Koolid, kes soovivad ettevõtlusõppe mooduleid piloteerida 2018/2019 õppeaastal, palun võtke ühendust: katrin.kivisild@innove.ee (kutsekoolid), juta.jaani@ut.ee (üldhariduskoolid)

Koolid vahetavad kogemusi ühistel seminaridel