Ettevõtlusõppe baasmoodulite rakendamise koolitusest

Eestlased on ettevõtliku loomuga, kuid kas ka piisava finantskirjaoskusega?

Rahvusvahelise ettevõtlusuuringu AGER 2018 kohaselt on eestlastel ettevõtlik loomus – eestlase ettevõtliku loomuse skoor on 47, mis on samal tasemel maailma keskmisega ja veidi kõrgem Euroopa keskmisest. Rääkisime Kuressaare ametikooli ettevõtlusõpetaja Jane Mägiga ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektori ja juhtimise professori Eneken Titoviga, mida teha, et lisaks ettevõtlikule loomusele oleks eestlastel ka piisavalt finantskirjaoskust, et elus hästi hakkama saada.

Eneken Titovi sõnul on ettevõtlusõppega vaja alustada kindlasti juba põhikoolis. See on elementaarne üldpädevus, mida meie noortel on vaja, et olla edukas oma valitud erialal ja viia edasi Eesti majandust. Tema sõnul näeme veel liiga sageli olukordi, kus noor haritud inimene ei tea ega saa aru, kuidas näiteks kujuneb tema palk. Ettevõtlusõppe arendamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ellu kutsustud programm „Edu ja Tegu“, mille eesmärk on muuta ettevõtlusõpe haridussüsteemi loomulikuks osaks ja kujundada õppurites ettevõtlikku hoiakut. Selleks töötatakse välja nii üldisi kui ka valdkonna spetsiifikat arvestavaid õppeaineid, korraldatakse õpetajatele ja õppejõududele koolitusi ning toetatakse koole ettevõtlusõppe rakendamisel.

Eneken Titovi sõnul on Eesti olukord sellise programmi juurutamisel unikaalne – tänu meie riigi väiksusele on võimalik teha seda ettevõtlusõppe projekti haridustasemeteüleselt ja kogu hardisussüsteemi vaadatakse tervikuna. Mägi rõhutab, et tulemuslikkuse saavutamiseks peab ettevõtlusõpe koolides olema järjepidev ja piisavas mahus. Seni on ettevõtlusõpet õpilastele antud veidi lahustunud vormis karjäärinõustamise ja majandusõppe tundides, kuid värske rahvusvahelise uuringu (ICEE) tulemused ütlevad, et tulemuslikkuse jaoks õppijale, on vaja saada vähemalt 100 tundi õpet. Finantskirjaoskuse õpetamisel on meie tase nõrk, Titovi ja Mägi hinnangul pole seni olnud ei süsteemsust ega ka metoodikat, kuidas seda õpetada. Ettevõtlusõppe igal haridustasemel ja erialal rakendamine ei tähenda, et igast noorest peaks saama ettevõtja. Kogemus näitab, et neid teadmisi võib minna vaja kõigil erialadel. Tähtis pole seejuures, kas soovitakse tulevikus olla palgatöötaja, ettevõtja või lihtsalt tegus kodanik.
Mägi sõnul ei pea ettevõtlusõppe vajalikkust koolidele enam põhjendama, see eeltöö on tehtud ja koolid on ka finantskirjaoskuse õpetamisest huvitatud. Eriti suurt huvi näitavad just kutsekoolid, kus ligi pooled Eesti kutseõppeasutustest osalevad pilootprojektis.

Esimene samm on õpetajate ja õppejõudude koolitamine pädevateks ettevõtlusõpetajateks

Jane Mägi ja Eneken Titov on mõlemad kogemustega õppejõud ja aprillis algavate kursuste koolitajad. Nende ülesanne ongi koolitada õpetajad ja õppejõud pädevateks ettevõtlusõpetajateks, kes õpetaks omakorda üldharidus- ja kutsekoolide õpilasi. Raske on õpetajatel anda edasi oskusi ja teadmisi, milles endalgi kogemust napib ja mis pole võibolla see omandatud eriala, mida kõrgkoolis kunagi õpitud sai. Õnneks on kursused üles ehitatud nii, et huvi korral on võimalik saada kõik õpetamiseks vajalikud teadmised ja isegi materjalid. Materjalide sisu on küll erinevates haridustasemetel erinev, näiteks kutsehariduses on see erialaspetsiifiline, kuid meetodid ja moodulid on sarnased.

Koolitajate hinnangul on ettevõtlusõppe moodulite õpetamise kõige efektiivsem moodus aktiivõpe ja seda rakendatakse ka õpetajate koolitamisel, et nad saaks nö omal nahal tunda, milline on lihtsalt loengu kuulamise ja aktiivse läbitegemise tulemuste vahe. Eneken Titov lisab naljatledes, et õpetaja, kes loodab, et saab koolitusel rahulikult tagareas arvutis tööd teha, siis kahjuks seda me talle ei võimalda. Tiimitöö ja aktiivsed harjutused on koolituse peamised tegevused. Koolitajate sõnul tuleb aktiivõppega esmalt õpetajatel endal harjuda, et tekiks oskus seda õpilaste peal rakendada.
Koolituse teemad on jaotatud nii, et näidata õpetajatele, kuidas saaks neid paremini õppijateni viia. Neljanda ja viienda taseme kutseõppe baasmoodulid ja ka spetsialiseerumismoodulid keskenduvad ettevõtlusprotsessile. Ülejäänud kompetentse õpetatakse ja näidatakse, kuidas neid saab õpetada läbi sobiva metoodika. Koolitusel on kaks dimensiooni – õpetatakse mooduli sisu ja metoodikat selle sisu õpetamiseks.

Kas õpetajad ja õppejõud on valmis ning mis saab edasi?

Eelmisel kevadel toimunud koolituste põhjal võib öelda, et õpetajad ja õppejõud ei tunne end veel väga kindlalt. Sageli oodatakse väga selgeid ettevalmistatud ülesandeid ja näiteid, mida saaks tunnis kasutada. Titov ja Mägi selgitavad, et keerulisi küsimusi ettevõtlusõppe juures on päris mitmeid. Üks asi on õpetada täiskasvanuid, aga kuidas õpetada finantspädevust lastele ja teismelistele? Hindamine on samuti keeruline – see on aine, kus tuleks anda pigem positiivset tagasisidet ja rakendada kujundavat hindamist.

Ka digivahendite ja -keskkondade kasutamine on samuti üks oluline osa. Koolid on läinud väga erinevat teed, osad on endale tasulised keskkonnad ostnud, osadel on vabavaral põhinev digikeskkond. Võimalused muutuvad iga päevaga ja ka koolide võimalused on väga erinevad. Koolitusel saab näidata võimalusi ja teha näited läbi. Kui funktsioonist ja põhimõttest on aru saadud, on hiljem õpetajatel otsust teha lihtsam. Digivahendite kasutamise puhul kehtib eriti tugevalt praktilise läbitegemise vajadus. Titovi kogemus eelmiste koolituste põhjal kinnitab, et kui anda lihtsalt nimekirjad keskkondadest, mida saab kasutada, siis see ei toimi väga hästi, ikka kõik tuleb koolitusel praktiliselt läbi teha. Tulevikust rääkides, siis on alanud juba ka digitaalse õppevara loomine – tulemas on ettevõtlusõppe digiõpik.
Jane Mägi selgitab, et koolitus on vaid üks osa paketist – tegelikult saab kursusel käinud õpetaja või õppejõud kaasa korraliku tööriistakasti – mooduli rakenduskava, näidisplaani, õppematerjalid, lisamaterjalid, osalemise Moodle’i kursusel. Lisaks annavad koolitused õpetajatele vajaliku võrgustiku, nii saab edaspidi saab küsida kolleegidelt nõu, vahetada ülesandeid ja jagada kogemusi.
Õpetamine on loov töö – elu muutub kiirelt, ajaga tuleb kaasas käia ja uusi ülesandeid tuleb koguaeg juurde mõelda. Erandeid on alati, kuid õnneks õppevara üldiselt ikka jagatakse ja loodetavasti hakatakse rohkem taipama selle eeliseid – ühe annad, aga kümme saad vastu.

Õpetajate ja õppejõudude enda meelsus ja initsiatiiv on selle programmi õnnestumise üks võtmekoht. Eneken Titov rõhutab, et tegelikult tahame me ju muuta mõtteviisi. See, kas õpetajad oskavad ja usuvad ettevõtlusõppe rakendamisse, on jätkusuutlikuse küsimus. Ettevõtlusõpe peab olema õppekavades pidevalt sees, ainult niimoodi tagame noorte finantskirjaoskuse ja arendame mõtteviisi, et enesearendamine ja ettevõtlik eluhoiak tagab turvalise tuleviku.

Artikli autor:

Margot Adamson
Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia