Loovustehnikad aitavad välja igast tupikolukorrast ja teevad õppimise põnevaks

Elina Kallas, raamatu „Loovustehnikad. 99 viisi ideede leidmiseks“ autor ning Edu ja Tegu loovuse koolitaja on kirjutanud artikli loovusest ja selle arendamisest, mis on kindlasti kasulik lugemisvara kõigile, sealhulgas ka õpetajatele.

Loovustehnikad on abivahendite kogum, mida saab kasutada igas eluolukorras. Näiteks, kui puuduvad ideed, mis teemal lõputöö kirjutada, võib olla abiks pisikese märkmiku pidamine, mida saab mugavalt taskust välja võtta iga kord, kui tekib põnev mõte. Kui ei tea, kuidas õpilastele tundi põnevamaks muuta, võib saata nad „väljasõidule”, mille käigus nad koguvad ise fotomaterjali õpitava teema kohta. Kui on vaja leida mooduseid firma kulude kokkuhoiuks, siis kutsudes  kokku töötajad ja paludes neil oma ettepanekud sedelitele kirja panna, võib viie minutiga koguda koguni sada ideed!
Loovustehnikaid saab rakendada sisuliselt igal pool – õppimisel, õpetamisel, koolitamisel, ettevõtluses, teaduses, erinevates ametites ja ka kodustes olukordades. Loovustehnikate tundmine annab võimsa kogumi oskusi, mis aitavad toime tulla olukorras, kus mõte jääb toppama ja tuleb leida väljapääs.

Loovust saab arendada igaüks

„Mul pole ideid, ma ei tea, mida teha.” –„ Ma ei ole loov inimene. ” – „Ma ei leia sellele olukorrale lahendust. ”  Tuleb tuttav ette? Kindlasti. Kuid hea sõnum on see, et tegelikult oleme kõik loovad. Loovus on omaduste ja oskuste kogum, mis võimaldab luua algupäraseid ja originaalseid lahendusi, leida varem märkamata seoseid ning avastada midagi täiesti uut. Vaatamata sellele, et võime olla loov on inimestel erinev, on loovaks mõtlemiseks võimeline igaüks. Tegelikult ongi üheks loovust takistavaks teguriks just arvamus, et ei suudeta olla loov. Loovust saab arendada igaüks just seetõttu, et seda on võimalik õppida, rakendades mitmesuguseid loovustehnikaid. Loovuse oskuste pool on seega arendatav käitumise muutmise kaudu. Seetõttu ei ole loovus üksnes väheste privileeg, vaid oskuste omandamise, kättevõtmise ja julguse asi. Õigete tehnikate abil saab panna lapsed iseseisvalt ja mänguliselt midagi välja mõtlema, võtta vastu perekondlikke otsuseid või leida koos kolleegidega lahendusi tööülesannetele.

Konguta koolis ei piirduta laua taga õppimisega

Loovustehnikad on protseduurid, mis samm-sammult kirjeldavad ära, kuidas loovmõtlemist ergutada ja saavutada originaalset lahendust. Vaatamata sõna „loovus” kasutamisele sisaldavad loovustehnikad kindlat reeglipärast lähenemist – nii kummaline, kui see ka ei ole, aga selleks, et olla loov, tuleb enamasti järgida kindlaid reegleid. Näiteks ajurünnaku puhul tuleb rangelt hoida lahus ideede genereerimist ja hindamist, ideed tuleb nähtavale kirjutada, kõikidele tuleb anda võimalus oma arvamust avaldada, oluline on ideede hulk, mitte nende kvaliteet ja protsess ei peaks kestma üle paarikümne minuti. Loovustehnikate valdamine annab võimaluse igast tupikolukorrast tulla välja nii, et kaasamõtlejate entusiasm ei kao ja tulemuslikkus säilib.

Täpselt püstitatud probleem on pool võitu

Loovustehnikaid võib laias laastus jagada nelja kategooriasse: „jäälõhkujad” loovmõtlemise ergutamiseks, probleemi defineerimise, ideede genereerimise ja ideede hindamise tehnikad. Esimesse kategooriasse kuuluvad ajaliselt lühikesed harjutused või mängud, mis aitavad ennast loovale lainele häälestada – jah, ka ajul on vaja treeningu eelsoojendust saada. Näiteks võib paluda lõpetada pooleliolev joonistus, mängida sõnadega või lahendada mõni mõistatus. Need on sageli lõbusad lühiharjutused, mis aitavad luua sõbraliku ja avatud atmosfääri ning naeratus on „jäälõhkujate” rakendamise puhul kindel kaasnev tulemus. On ju ammu teada fakt, et positiivsed emotsioonid ergutavad loovust.
Probleemide määratlemise tehnikad leiavad vähem kasutust ning seda põhjendamatult. Tihtipeale asutakse ideede genereerimise kallale liiga tormakalt, kuid esmalt tuleb veenduda, et probleem, millele lahendusi otsitakse, on õigesti määratletud. Just üheselt mõistetavalt ja täpselt defineeritud probleem on loovuse rakendamise aluseks. Näiteks kuuluvad probleemide määratlemise tehnikate alla edasi-tagasi planeerimine, mille käigus analüüsitakse, kuidas konkreetse probleemi lahendus aitab lahendada iga järgneva kõrgema järgu probleemi, miks-küsimuse esitamine kuni juurpõhjuse väljaselgitamiseni ja ettekujutus olukorrast, kus jäetaksegi probleem lahendamata. Tehnikaid on teisigi.

Ideede genereerimisel on oluline ideede hulk, mitte nende kvaliteet

Suurim osa loovustehnikatest on siiski suunatud ideede genereerimisele, sest just ideede rohkus on see, mida soovitakse saavutada. Ideede genereerimise tehnikate rakendamine hõlmab divergentset ehk loovmõtlemist, kus eesmärgiks on saavutada ideede suur hulk. Oluline on hoiduda ideede hindamisest nende genereerimise käigus, sest seda võib kirjeldada kui autosõitu, käsipidur peal – sõidab küll, aga vaevaliselt. Seega tuleb hoida ideede genereerimist ja hindamist eraldi protsessidena.

Igas vanuses inimesel paneb silmad särama võimalus mõne koolituse käigus voolida

Ideede loomiseks on palju viise – seda võib teha ajurünnakut rakendades kas suuliselt või kirjalikult, rollide vahetamisega, end superkangelastena või tulevikku kujutledes. Näiteks multifilmi loo koostamine aitab ajalootunnis õppida, kuidas sündmused etappide kaupa reastuvad; mõtete kirjutamise 6-3-5-tehnika aitab näiteks keemia tunnis panna õpilased mõtlema keemiliste ühendite kasutusvõimaluste peale; mosaiigitehnikat rakendades saab lühikese ajaga läbi arutada mitu loodusõpetuse teemat. Mõned ideede genereerimise tehnikad on lausa süsteemsed raamistikud, mis aitavad uusi seoseid leida. Näiteks Disney loovuse strateegia, kus esmalt unistatakse ehk luuakse illusoorne pilt soovitud olukorrast, seejärel luuakse reaalne plaan ning hinnatakse takistusi. Süsteemsemad probleemide lahendamise tehnikad sisaldavad endas ka ideede hindamise etappi, mis viibki viimase loovustehnikate kategooria juurde.
Ideede hindamise tehnikad aitavad valida rakendamiseks kõige sobilikuma idee. Nende tehnikate puhul kasutatakse ratsionaalset mõtlemist. Siin toimub ideedele kaalude andmine, hinnangu omistamine, summeerimine ja võitja valik. Ideede hindamise tehnikaid on samuti erinevaid. Aga ka ideede hindamise käigus võib tekkida uusi ideid ja need võib lisada uute ideede nimistusse või siis arendada edasi.

Loovad noored – ettevõtlikud ja kohanemisvõimelised töötajad tulevikus

Loovust peetakse üheks ettevõtliku käitumise tunnuseks. Arendades noorte loovust, valmistame me ette tulevasi ettevõtjaid ning ettevõtlikke ja kohenemisvõimelisi töötajaid. Väga heaks loovuse arendamise mooduseks on loovustehnikate õpetamine nende rakendamise kaudu. Noored veedavad suure osa oma ajast koolis ja just seal saavad nad teadmisi erinevate ideede loomise viiside kohta ning turvalises keskkonnas neid ka harjutada. Loovustehnikad on universaalsed vahendid, mille abil saavad noored ennast erinevates ainetundides loovülesannetes proovile panna.

 

 

Registreeru koolitusele http://ettevõtlusõpe.ee/koolitused/